Mõnedes tööstusettevõtetes, näiteks biofarmatseutilistes ja toiduainetetööstuses, on ultraviolettlampide kasutamine ja projekteerimine vajalik. Puhasruumi valgustusdisaini puhul ei saa eirata aspekti, kas kaaluda ultraviolettlampide paigaldamist. Ultraviolettsteriliseerimine on pinnasteriliseerimine. See on vaikne, mittetoksiline ega jäta steriliseerimisprotsessi ajal jääke. See on ökonoomne, paindlik ja mugav, mistõttu on sellel lai valik rakendusi. Seda saab kasutada steriilsetes ruumides, loomaruumides ja steriliseerimist vajavates laborites, näiteks farmaatsiatööstuse pakendamistöökodades ning toiduainetööstuse pakendamis- ja täitmistöökodades. Meditsiinilistest ja tervishoiuaspektidest lähtuvalt saab seda kasutada operatsioonisaalides, eripalatites ja muudel puhkudel. Ultraviolettlampide paigaldamise vajaduse saab otsustada vastavalt omaniku vajadustele.
1. Võrreldes teiste meetoditega, nagu kuumsteriliseerimine, osoonisteriliseerimine, kiirgussteriliseerimine ja keemiline steriliseerimine, on ultraviolettsteriliseerimisel oma eelised:
a. Ultraviolettkiired on tõhusad kõigi bakteriliikide vastu ja on laia toimespektriga steriliseerimismeede.
b. Sellel pole steriliseeritavale objektile (kiiritatavale objektile) peaaegu mingit mõju.
c. Seda saab steriliseerida pidevalt ja ka personali juuresolekul.
d. Madal investeering seadmetesse, madalad tegevuskulud ja lihtne kasutada.
2. Ultraviolettvalguse bakteritsiidne toime:
Bakterid on teatud tüüpi mikroorganismid. Mikroorganismid sisaldavad nukleiinhappeid. Pärast ultraviolettkiirguse energia neeldumist põhjustavad nukleiinhapped fotokeemilisi kahjustusi, mis hävitavad mikroorganismid. Ultraviolettvalgus on nähtamatu elektromagnetlaine, mille lainepikkus on lühem kui nähtaval violetsel valgusel, lainepikkuste vahemik on 136–390 nm. Nende hulgas on ultraviolettkiired lainepikkusega 253,7 nm väga bakteritsiidsed. Sellel põhinevad germitsiidsed lambid, mis tekitavad 253,7 nm ultraviolettkiiri. Nukleiinhapete maksimaalne kiirguse neeldumislainepikkus on 250–260 nm, seega on ultraviolett-germitsiidsetel lampidel teatav bakteritsiidne toime. Ultraviolettkiirte läbitungimisvõime enamikku aineid on aga väga nõrk ja neid saab kasutada ainult esemete pinna steriliseerimiseks ning need ei steriliseeri osasid, mis pole avatud. Söögiriistade ja muude esemete steriliseerimiseks tuleb kiiritada kõiki ülemisi, alumisi, vasakpoolseid ja paremaid osi ning ultraviolettkiirte steriliseeriv toime ei saa pikka aega säilida, seega tuleb steriliseerimist regulaarselt läbi viia vastavalt konkreetsele olukorrale.
3. Kiirgusenergia ja steriliseerimisefekt:
Kiirgusvõimsus varieerub sõltuvalt temperatuurist, niiskusest, tuule kiirusest ja muudest keskkonnateguritest, milles seda kasutatakse. Madala ümbritseva õhu temperatuuri korral on ka väljundvõimsus madal. Niiskuse tõustes väheneb ka selle steriliseeriv toime. UV-lambid on tavaliselt projekteeritud suhtelise õhuniiskuse jaoks, mis on umbes 60%. Kui siseõhu niiskus suureneb, peaks ka kiirgushulk vastavalt suurenema, kuna steriliseeriv toime väheneb. Näiteks kui õhuniiskus on 70%, 80% ja 90%, tuleb sama steriliseeriva efekti saavutamiseks kiirgushulka suurendada vastavalt 50%, 80% ja 90%. Tuule kiirus mõjutab ka väljundvõimsust. Lisaks, kuna ultraviolettvalguse bakteritsiidne toime on erinevate bakteriliikide puhul erinev, peaks ultraviolettkiirguse hulk erinevate bakteriliikide puhul erinema. Näiteks seente hävitamiseks kasutatav kiirgushulk on 40–50 korda suurem kui bakterite hävitamiseks kasutatav. Seetõttu ei saa ultraviolett-germitsiidlampide steriliseeriva toime kaalumisel eirata paigalduskõrguse mõju. Ultraviolettlampide steriliseeriv võimsus väheneb aja jooksul. Nimivõimsuseks loetakse väljundvõimsust 100b ja keskmiseks elueaks loetakse ultraviolettlambi kasutusaega 70% nimivõimsusest. Kui ultraviolettlambi kasutusaeg ületab keskmise eluea, ei ole oodatavat efekti võimalik saavutada ja lamp tuleb sel ajal välja vahetada. Üldiselt on kodumajapidamises kasutatavate ultraviolettlampide keskmine eluiga 2000 tundi. Ultraviolettkiirguse steriliseeriv toime määratakse selle kiirgushulga järgi (ultraviolett-germitsiidlampide kiirgushulka võib nimetada ka steriliseerimisliini hulmaks) ja kiirgushulk on alati võrdne kiirgusintensiivsuse ja kiirgusaja korrutisega. Seega tuleb kiirgusefekti suurendamiseks suurendada kiirgusintensiivsust või pikendada kiirgusaega.
Postituse aeg: 13. september 2023