Intensiivraviosakond on oluline koht kriitiliselt haigete patsientide tervishoiuteenuste osutamiseks. Enamik vastuvõetud patsientidest on nõrga immuunsusega ja nakkustele vastuvõtlikud inimesed ning võivad isegi kanda kahjulikke baktereid ja viiruseid. Kui õhus hõljub palju erinevaid patogeene ja nende kontsentratsioon on kõrge, on ristinfektsiooni oht suur. Seetõttu peaks intensiivraviosakonna kavandamisel pöörama suurt tähelepanu siseõhu kvaliteedile.
1. Intensiivravi osakonna õhukvaliteedi nõuded
(1). Õhukvaliteedi nõuded
Intensiivravi osakonna õhk peab vastama kõrgetele puhtusnõuetele. Tavaliselt nõutakse, et õhus hõljuvate osakeste (nt tolmu, mikroorganismide jne) kontsentratsiooni hoitakse teatud vahemikus, et tagada patsientide ohutus ja tervis. Osakeste suuruse klassifikatsiooni kohaselt, näiteks standardi ISO14644 kohaselt, võib intensiivravi osakonnas olla nõutav ISO 5 tase (0,5 μm osakesed ei ületa 35/m³) või kõrgem tase.
(2). Õhuvoolu režiim
Intensiivravi osakonna ventilatsioonisüsteem peaks saasteainete tõhusaks kontrollimiseks ja eemaldamiseks kasutama sobivaid õhuvoolu režiime, näiteks laminaarset voolu, allapoole suunatud voolu, positiivset rõhku jne.
(3). Impordi ja ekspordi kontroll
Intensiivravi osakonnal peaksid olema sobivad impordi- ja ekspordikäigud ning õhukindlad uksed või juurdepääsukontrolli süsteemid, et vältida saasteainete sisenemist või lekkimist.
(4). Desinfitseerimismeetmed
Meditsiiniseadmete, voodite, põrandate ja muude pindade jaoks peaksid olema vastavad desinfitseerimismeetmed ja perioodilised desinfitseerimiskavad, et tagada intensiivravi osakonna keskkonna puhtus.
(5). Temperatuuri ja niiskuse reguleerimine
Intensiivravi osakonnas peaks olema sobiv temperatuuri ja niiskuse reguleerimine, tavaliselt on vaja temperatuuri vahemikus 20–25 kraadi Celsiuse järgi ja suhtelist õhuniiskust vahemikus 30–60%.
(6). Mürakontroll
Intensiivravi osakonnas tuleks võtta mürasummutusmeetmeid, et vähendada müra häireid ja mõju patsientidele.
2. Intensiivravi osakonna puhasruumi disaini põhipunktid
(1). Pindala jaotus
Intensiivravi osakond tuleks korrapärase haldamise ja toimimise tagamiseks jagada erinevateks funktsionaalseteks aladeks, näiteks intensiivravi ala, operatsioonisaal, tualett jne.
(2). Ruumi paigutus
Planeerige ruumi paigutus mõistlikult, et tagada meditsiinipersonalile piisav tööala ja kanalite ruum ravi, jälgimise ja päästetööde teostamiseks.
(3). Sundventilatsioonisüsteem
Piisava värske õhuvoolu tagamiseks ja saasteainete kogunemise vältimiseks tuleks paigaldada sundventilatsioonisüsteem.
(4). Meditsiiniseadmete konfiguratsioon
Vajalikud meditsiiniseadmed, näiteks monitorid, ventilaatorid, infusioonipumbad jne, tuleks konfigureerida vastavalt tegelikele vajadustele ning seadmete paigutus peaks olema mõistlik, hõlpsasti kasutatav ja hooldatav.
(5). Valgustus ja ohutus
Tagada piisav valgustus, sealhulgas loomulik ja kunstlik valgustus, et meditsiinipersonal saaks läbi viia täpset vaatlust ja ravi, ning tagada ohutusmeetmed, näiteks tuleohutusvahendid ja hädaolukorra häiresüsteemid.
(6). Nakkuskontroll
Paigaldada tualetid ja desinfitseerimisruumid ning kehtestada asjakohased tööprotseduurid nakkuse leviku ohu tõhusaks kontrollimiseks.
3. Intensiivravi osakonna puhas operatsiooniala
(1). Puhas tööala ehituslik sisu
Meditsiini- ja õenduspersonali abikontori ala, meditsiini- ja õenduspersonali riietusala, potentsiaalse saastumise ala, positiivse rõhuga operatsioonisaali, negatiivse rõhuga operatsioonisaali, operatsiooniala abiruumi jne puhastamine.
(2). Puhas operatsioonisaali paigutus
Üldiselt kasutatakse sõrmekujulist mitmekanalilist reostuskoridori paigutusrežiimi. Operatsiooniruumi puhas ja määrdunud ala on selgelt eraldatud ning inimesed ja esemed sisenevad operatsiooniruumi erinevate vooluliinide kaudu. Operatsiooniruumi ala tuleb paigutada nakkushaiguste haigla kolme tsooni ja kahe kanali põhimõtte kohaselt. Personali saab jagada puhta sisekoridorina (puhas kanal) ja saastunud väliskoridorina (puhas kanal). Puhas sisekoridor on poolsaastunud ala ja saastunud väliskoridor on saastunud ala.
(3). Operatsioonipiirkonna steriliseerimine
Mittehingamisteede patsiendid saavad puhtasse sisekoridori siseneda tavalise riietusruumi kaudu ja minna positiivse rõhuga operatsioonialale. Hingamisteede patsiendid peavad minema negatiivse rõhuga operatsioonialale läbi saastunud väliskoridori. Raskete nakkushaigustega eripatsiendid lähevad negatiivse rõhuga operatsioonialale spetsiaalse kanali kaudu ning läbivad seal desinfitseerimise ja steriliseerimise.
4. Intensiivravi osakonna puhastusstandardid
(1). Puhtuse tase
Intensiivravi osakonna laminaarvooluga puhasruumid peavad tavaliselt vastama puhtusklassile 100 või kõrgemale. See tähendab, et õhus ei tohiks olla rohkem kui 100 tükki 0,5 mikroni suuruseid osakesi kuupjala kohta.
(2). Positiivse rõhuga õhuvarustus
Intensiivravi osakonna laminaarvooluga puhasruumides hoitakse tavaliselt positiivset rõhku, et vältida välise saastumise ruumi sisenemist. Positiivse rõhuga õhuvarustus tagab puhta õhu voolamise väljapoole ja takistab välise õhu sisenemist.
(3). Hepa-filtrid
Palati õhukäitlussüsteem peaks olema varustatud HEPA-filtritega, mis eemaldavad pisikesed osakesed ja mikroorganismid. See aitab tagada puhta õhu.
(4). Nõuetekohane ventilatsioon ja õhuringlus
Intensiivravi osakonnas peaks olema korralik ventilatsioonisüsteem õhuringluse tagamiseks ja väljatõmbesüsteem puhta õhu voolu säilitamiseks.
(5). Nõuetekohane negatiivse rõhu isolatsioon
Teatud eriolukordades, näiteks nakkushaigustega patsientide ravimisel, võib intensiivravi osakonnas olla vaja negatiivse rõhu isolatsiooni võimalusi, et vältida patogeenide levikut väliskeskkonda.
(6). Ranged nakkustõrjemeetmed
Intensiivravi osakonna töötajad peavad rangelt järgima nakkustõrje eeskirju ja protseduure, sealhulgas isikukaitsevahendite korrektset kasutamist, seadmete ja pindade regulaarset desinfitseerimist ning kätehügieeni.
(7). Sobiv varustus ja vahendid
Intensiivravi osakonnas peavad olema vajalikud seadmed ja vahendid, sealhulgas mitmesugused jälgimisinstrumendid, hapnikuvarustus, õendusjaamad, desinfitseerimisseadmed jne, et tagada patsientide kvaliteetne jälgimine ja ravi.
(8). Regulaarne hooldus ja puhastamine
Intensiivravi osakonna seadmeid ja ruume tuleb regulaarselt hooldada ja puhastada, et tagada nende normaalne töö ja puhtus.
(9). Koolitus ja haridus
Osakonna meditsiinipersonal peab saama asjakohase koolituse ja hariduse, et mõista nakkustõrje meetmeid ja tööprotseduure ohutu ja hügieenilise töökeskkonna tagamiseks.
5. Intensiivravi osakonna ehitusstandardid
(1). Geograafiline asukoht
Intensiivravi osakonnal peaks olema spetsiaalne geograafiline asukoht ning see peaks asuma piirkonnas, mis on mugav patsientide transportimiseks, läbivaatuseks ja raviks, ning arvestama järgmiste teguritega: lähedus peamistele teeninduspalatidele, operatsioonisaalidele, pildiosakondadele, laboritele ja verepankadele jne. Kui horisontaalset "lähedust" ei ole füüsiliselt võimalik saavutada, tuleks kaaluda ka vertikaalset "lähedust" üla- ja allkorrusel.
(2). Õhu puhastamine
Intensiivravi osakonnas peaksid olema head ventilatsiooni- ja valgustustingimused. Parim on varustada õhupuhastussüsteem, mille õhuvool on suunatud ülevalt alla ja mis suudab ruumis temperatuuri ja niiskust iseseisvalt reguleerida. Puhastustase on üldiselt 100 000. Iga ruumi kliimaseadet peaks olema võimalik eraldi juhtida. See peaks olema varustatud induktsioonkätepesu ja käte desinfitseerimisseadmetega.
(3). Projekteerimisnõuded
Intensiivravi osakonna projekteerimisnõuded peaksid pakkuma meditsiinipersonalile mugavaid vaatlustingimusi ja kanaleid patsientidega võimalikult kiireks kontaktiks vajadusel. Intensiivravi osakonnas peaks olema mõistlik meditsiiniline voog, sealhulgas personali voog ja logistika, eelistatavalt erinevate sisse- ja väljapääsukanalite kaudu, et minimeerida mitmesuguseid häireid ja ristnakatumist.
(4). Hoone kaunistamine
Intensiivravi osakondade hoonete sisekujundus peab vastama üldpõhimõtetele, mille kohaselt tuleb tolmu mitte tekitada ja tolmu koguneda, tagada korrosioonikindlus, niiskus- ja hallituskindlus, antistaatilisus, lihtne puhastatavus ja tulekaitse.
(5). Sidesüsteem
Intensiivravi osakond peaks looma tervikliku sidesüsteemi, võrgu- ja kliinilise teabe haldussüsteemi, ringhäälingusüsteemi ja kõnede intercom-süsteemi.
(6). Üldine paigutus
Intensiivravi osakonna üldine paigutus peaks tagama voodikohtade, meditsiiniliste abiruumide, reoveepuhastusala ja meditsiinipersonali eluruumide suhteliselt sõltumatud alad, et vähendada vastastikust sekkumist ja hõlbustada nakkuste kontrolli.
(7). Palati paigutus
Intensiivravi osakonnas peab avatud voodikohtade vahekaugus olema vähemalt 2,8 m; igas intensiivravi osakonnas on vähemalt üks üksikpalat pindalaga vähemalt 18 m2. Positiivse ja negatiivse rõhuga isolatsioonipalatide rajamine igasse intensiivravi osakonda määratakse vastavalt patsiendi erialale ja tervishoiuosakonna vajadustele. Tavaliselt on olemas 1–2 negatiivse rõhuga isolatsioonipalatit. Piisavate inimressursside ja rahaliste vahendite olemasolul tuleks projekteerida rohkem üheinimesetubasid või eraldatud palateid.
(8). Põhilised abiruumid
Intensiivravi osakonna põhiliste abiruumide hulka kuuluvad arsti kabinet, direktori kabinet, personali puhkeruum, keskne tööjaam, protseduuride ruum, ravimite väljastamise ruum, instrumentide ruum, riietusruum, puhastusruum, jäätmekäitlusruum, valveruum, pesuruum jne. Intensiivravi osakondi saab varustada muude abiruumidega, sealhulgas demonstratsiooniruumide, pere vastuvõturuumide, laborite, toitumise ettevalmistamise ruumidega jne.
(9). Mürakontroll
Lisaks patsiendi kutsungile ja jälgimisseadme häiresignaalile tuleks intensiivravi osakonnas müra võimalikult madalale viia. Põrandal, seintel ja laes tuleks võimalikult palju kasutada häid heliisolatsioonimaterjale.
Postituse aeg: 20. juuni 2025