

Puhaste kambrite ventilatsioonisüsteemid tarbivad palju energiat, eriti ventilaatori energiat, suvel jahutamiseks ja õhukuivatamiseks vajalikku külmutusvõimsust ning talvel kütmiseks ja niisutamiseks vajalikku auru. Seetõttu kerkib ikka ja jälle küsimus, kas energia säästmiseks võiks ruumide ventilatsiooni ööseks või siis, kui ruume ei kasutata, välja lülitada.
Ventilatsioonisüsteemi täielikku väljalülitamist ei ole soovitatav teha, pigem on soovitatav seda mitte teha. Ruumid, rõhutingimused, mikrobioloogia – kõik oleks sel ajal kontrolli alt väljas. See muudaks GMP-nõuetele vastava seisundi taastamise edasised meetmed väga keeruliseks, sest iga kord oleks normaalse GMP-nõuetele vastava seisundi saavutamiseks vaja rekvalifitseerimist.
Kuid ventilatsioonisüsteemide jõudluse vähendamine (õhuhulga vähendamine ventilatsioonisüsteemi jõudluse vähendamise teel) on võimalik ja mõnes ettevõttes seda juba tehakse. Ka siin tuleb aga enne puhasruumi uuesti kasutamist saavutada GMP-le vastav seisund ja see protseduur tuleb valideerida.
Sel eesmärgil tuleb järgida järgmisi punkte:
Vähendamist saab teostada ainult niivõrd, et üldiselt ei rikuta vastava juhtumi jaoks ette nähtud puhasruumi spetsiifilisi piirväärtusi. Need piirväärtused tuleb igal juhul tööoleku ja vähendusrežiimi jaoks määratleda, sealhulgas lubatud miinimum- ja maksimumväärtused, näiteks puhasruumi klass (ekvivalendi suurusega osakeste arv), tootespetsiifilised väärtused (temperatuur, suhteline õhuniiskus), rõhutingimused (ruumide vaheline rõhuerinevus). Pange tähele, et vähendusrežiimi väärtused tuleb valida nii, et rajatis oleks enne tootmise algust (ajaprogrammi integreerimine) saavutanud GMP-nõuetele vastava oleku. See olek sõltub erinevatest parameetritest, nagu ehitusmaterjal ja süsteemi jõudlus jne. Rõhutingimusi tuleks kogu aeg säilitada, see tähendab, et voolusuuna pöördumine ei ole lubatud.
Lisaks on igal juhul soovitatav paigaldada sõltumatu puhasruumi jälgimissüsteem, et pidevalt jälgida ja dokumenteerida ülalmainitud puhasruumi spetsiifilisi parameetreid. Seega saab asjaomase ala tingimusi igal ajal jälgida ja dokumenteerida. Kõrvalekallete (piiri saavutamise) ja individuaalsete juhtumite korral on võimalik pääseda ligi ventilatsioonisüsteemi mõõtmis- ja juhtimistehnoloogiale ning teha asjakohaseid kohandusi.
Vähendamise ajal tuleks pöörata tähelepanu sellele, et ei oleks lubatud ettenägematud välised segavad mõjud, näiteks isikute sisenemine. Selleks on soovitatav paigaldada vastav sisenemiskontroll. Elektroonilise lukustussüsteemi puhul saab sisenemisloa siduda nii ülalmainitud ajaprogrammiga kui ka sõltumatu puhasruumi jälgimissüsteemiga, nii et sisenemine on lubatud ainult eelnevalt määratletud nõuete täitmise korral.
Põhimõtteliselt tuleb mõlemad olekud esmalt kvalifitseerida ja seejärel regulaarsete ajavahemike järel uuesti kvalifitseerida ning teha tavapäraseid mõõtmisi tavapärase tööoleku jaoks, näiteks taastumisaja mõõtmine seadme täieliku rikke korral. Puhasruumi jälgimissüsteemi olemasolul ei ole põhimõtteliselt vaja – nagu eespool mainitud – teha täiendavaid mõõtmisi töö alustamisel pärast redutseerimisrežiimi, kui protseduur on valideeritud. Erilist tähelepanu tuleks pöörata taaskäivitamise protseduurile, kuna näiteks on võimalik voolusuuna ajutine ümberpööramine.
Kokkuvõttes saab olenevalt töörežiimist ja vahetusmudelist kokku hoida umbes 30% energiakuludest, kuid täiendavad investeerimiskulud võivad olla vajalikud.
Postituse aeg: 26. september 2025